1. Kes seisavad selle kirjutise taga?

Me kuulume nende väheste inimeste hulka, keda leidub kogu maailmas ja kes peavad Piiblit meie ainsaks seaduseks. Me oleme Piibli ja eelkõige tulevikule viitavate peatükkide uurimisele pühendanud rohkesti aega ning meile on saanud selgeks, et peame teiega jagama seda, mida oleme teada saanud. Need teadmised on nii suure tähtsusega, et oleme valmis taluma raskeid kannatusi ja tooma suuri ohvreid, isegi loobuma elust selle nimel, et see teave teile kättesaadavaks teha. Tugevad jõud on suunatud meie vastu ja nad töötavad pingsalt, et meid vaigistada.

2. Miks te suhtute Piiblisse nii tõsiselt?

Alguses ei suhtunud me Piiblisse nii tõsiselt, kuni oma hämmastuseks avastasime, kui täpne Piibel on. Nii täpne, et isegi tuhandeid aastaid tagasi tehtud ennustused lähevad täht-tähelt täide just ettekuulutatud päeval. Seetõttu oleme teinud järelduse, et Piibli taga on kõiketeadev Jumal, keda aeg ei kammitse ja kes algusest peale teab, milline on lõpp.

Peale selle saime teada, et Looja armastus meie vastu on nii suur, et ta on meie jaoks ette valmistanud koha taevas. Kuid et me oleme praegu patuhaigusest nakatunud ja ebakõlbulikud eluks Jumala kõrval taevas, on Jumal toonud välja viisi, kuidas seda patuhaigust ravida.

Me ei suhtuks Piiblisse nii tõsiselt, kui Jumal ei oleks meile näidanud, kui täielikult ta tulevikku juhib ja tunneb. Kõige selgemini tuleb tema ülemvõim esile kahes raamatus: Taanieli raamat Vanas Testamendis ja Johannese ilmutuse raamat Uues Testamendis.

3. Tooge mõni näide Piibli ennustuste kohta, mis on täitunud.

Taanieli raamatu 2. peatükis avaldab Jumal Paabeli kuninga unenäos, et tema valitsusajast kuni aegade lõpuni nähakse maailmas ainul nelja maailmaimpeeriumi. Ajalugu on tõestanud, et Jumala poolt ettemääratu sai ka tegelikkuses teoks. Need neli impeeriumi olid Babüloonia (605–538 e.Kr.), Meedia-Pärsia (538–331 e.Kr.), Kreeka (331–168 e.Kr.)ja Rooma (168 e.Kr.–476 p.Kr.). Veel avaldas Jumal, et Rooma jagatakse kümneks omaette territooriumiks ja et nende territooriumide kestuse ajal jõuab kätte maailmalõpp. Ajalugu on kinnitanud Jumala sõna õigsust, sest 476. aastal p.Kr. jagati Rooma kümne riigi vahel, kellest on välja arenenud tänapäeva Euroopa.

Jumal avaldas ka igale impeeriumile ainuomased tunnusjooned, näiteks impeeriumi esilekerkimise, lagunemise ja valitsemise viisi. Vt. Taaniel 7. ja 8. Üksikasju esitati piisavalt, nii et ükski tõsimeelne ajaloo ja Piibli uurija ei saa eitada seda, et taevas on olemas Jumal, kes valitseb meie maailma.

4. Mis on Piibli ennustuste eesmärk?

Ennustuste eesmärgiks on hoiatada meid tulevikus tekkivate kriiside eest. Näiteks hoiatas Jumal Noad tuleva veeuputuse eest, ta hoiatas Aabrahami ja Lotti Soodoma ja Gomorra hävitamise eest ning ta ütles Moosesele, millised nuhtlused ootavad Egiptust. Nad kõik pidid hoiatustele pimesi kuuletuma. Need sündmused on kirja pandud selleks, et me mõistaksime: kõik Jumala poolt ette ennustatu läheb täpselt tema sõnade järgi täide. Seepärast ei saa me endale lubada seda, et jätaksime mõne alles mitte täitumata ennustuse tähelepanuta, sest nende eesmärk on meid hoiatada ja kuuletumise korral kaitsevad nad meid kriiside eest.

Niisiis täidavad Piibli ennustused kahte eesmärki: kinnitada meile, et on olemas kõiki sündmusi juhtiv Jumal, ja hoiatada meid ohtlike olukordade eest.

5. Kas Piiblis on veel täitumata ennustusi, mis on meile hoiatuseks?

Tegelikult on kõige tõsisem hoiatav ennustus alles täitumata. Tänasel päeval ei saa meie jaoks olla midagi tähtsamat selle ennustuse mõistmisest, sest selle peatsele täitumisele viitavad sündmused leiavad üksteise järel kiiresti aset.

6. Palun öelge mulle, milline on see kõige tõsisem hoiatav ennustus, mis on peagi täitumas.

"Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: "Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi. Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!“ Johannese ilmutus 14:9–12.

See kohutav hoiatus puudutab kahte inimrühma. Esimest rühma hoiatatakse metsalise ja tema kuju kummardamise eest, mis viib selleni, et nad võtavad endale metsalise märgi, samal ajal kui teist rühma kujutatakse positiivselt, sest nemad hoiavad alal Jumala käske. Lisaks kirjeldatakse kohe pärast hoiatust Kristuse teist tulemist. Seetõttu me teame, et tegemist on viimase hoiatusega, mis antakse enne Kristuse teist tulemist.

7. Kuidas saaksin hoiduda metsalise ja tema kuju kummardamisest ja tema märgi võtmisest endale?

Hea küsimus. Sellele vastamiseks peame kindlaks tegema, kes või mis on metsaline, metsalise kuju ja metsalise märk. Loogiliselt võttes võime eeldada, et Jumal ei oleks meid selliste ohtude eest hoiatanud, ilma et meid otsustavalt aitaks nende kindlakstegemises. Armastav Jumal ei sunniks meid mõistatama olukorras, kus on kaalul meie igavene saatus. Seega ei ole sugugi üllatav, et metsalise ja tema kuju kirjeldus on toodud eelmises peatükis, kus on antud rohkesti õpetust tema olemuse paljastamiseks.

8. Kuidas Piiblis metsalist kirjeldatakse?

"Ma nägin merest üles tulevat metsalist, kellel oli seitse pead ja kümme sarve, ning ta sarvede peal kümme peaehet, ning ta peade peal olid jumalateotuse nimed. 2 Ja metsaline, keda ma nägin, oli pantri sarnane ning ta jalad olid otsekui karul ning ta suu oli nagu lõvi suu. Lohe andis temale oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla. 3 Üks ta peadest oli nagu surmavalt haavatud, ent tema surmahaav paranes. Kogu ilmamaa oli imestunud, käies metsalise järel, 4 ning nad kummardasid lohet, et ta metsalisele oli andnud meelevalla, ning nad kummardasid metsalist ja ütlesid: "Kes on metsalise sarnane ja kes suudab temaga sõdida?“ 5 Talle anti suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat ning talle anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud. 6 Ja ta avas oma suu Jumala teotamiseks, et teotada tema nime ja tema telki – neid, kes viibivad taevas. 7 Talle anti voli pidada sõda pühadega ja neid võita, ning talle anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle. 8 Teda hakkasid kummardama kõik, kes ilmamaal elavad, kelle nime ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud tapetud Talle eluraamatusse… 16 Ja ta tegi, et kõik – pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad – võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, 17 ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv. 18 Siin olgu tarkust! Kellel on mõistust, see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.“ Johannese ilmutus 13:1–8, 16–18.

9. Ülaltoodud lõik sisaldab rohkesti sümboleid. Kuidas peaksin neid mõistma?

Piibli sümbolite tõlgendamiseks tuleks samuti kasutada Piiblit. Peaksime eeldama, et Jumal on meie jaoks Piiblis avaldanud nende sümbolite tähenduse. Seetõttu tuleks nende sümbolite tõlgenduse leidmiseks kulutada veidi vaeva ja uurida Piiblit. Tänu sellele meetodile ei lange me inimlike oletuste ja spekulatsiooni võrku.

Tegelikult on sellised oletused ja spekulatsioon Piiblis hukka mõistetud, sest "ühtki prohvetiennustust… ei või omapäi seletada“ Peetruse 2. kiri 1:20. Piiblis on selles sisalduvad sümbolid ära seletatud. Näiteks sisaldab Johannese ilmutuse raamat 404 värssi, millest 278 võib leida peaaegu sõnasõnalises esituses ka teistes Piibli raamatutes, kus nende tähendust on laiendatud.

Seetõttu soovitame teil järgida Beroia linna elanike eeskuju (vt. Apostlite teod 17:10, 11) ja uurida iga õpetuse korral Pühakirjast järele, kas see vastab tõele. Sest igaüks, kes hardalt uurib Piiblit, soovides tõde teada saada, et end sellele allutada, saab aru sellest, mida Pühakirjas öeldakse: "Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb ära…, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.“ Johannese evangeelium 7:17.

10. Milliseid sümboleid peame seletama, et saaksime metsalise ja tema märgi kindlaks teha?

Metsalise tähistamiseks kasutatakse palju sümboleid, kuid meie piirdume ainult selliste sümbolite tõlgendamisega, mis on vajalikud metsalise kindlakstegemiseks. Nende hulka kuuluvad "metsaline“, "lohe“, "meri“, "nelikümmend kaks kuud“ ja "jumalateotus“.

Metsaline . Piibli ennustustes kasutatakse metsalist kuninga või kuningriigi sümbolina: "Need suured metsalised, keda on neli, on neli kuningat… Neljas metsaline on neljas kuningriik…“ Taaniel 7:17, 23. Sellise metsalise puhul on tegemist ainulaadse kuningriigiga, sest sellel on lisaks poliitilisele võimule ka usuline võim, sest inimesed "kummardasid metsalist.“ Ilm. 13:4.

Lohe . Piibli kohaselt on lohe teine nimi Saatana jaoks, kes on vale ja pettuse valitseja: "Suur lohe…, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad.“ See aga tähendab, et kuna Saatan andis metsalisele "oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla“ , siis võime eeldada, et metsaline tegutseb niisama õelalt ja petlikult kui Saatan. Seega võib metsalisega seotud olla rohkesti pettust. Ilm. 12:9; 13:2.

Meri . Piibli ennustustes kasutatakse merd paljude rahvaste sümbolina: "… Veed… on rahvad ja rahvahulgad ja paganad ja keeled.“Ilm. 17:15. Järelikult juhul, kui see ainulaadne kuningriik või võim kerkis üles merest, osutab see kuningriigi tekkimisele sellises kohas maailmas, mis on tihedalt asustatud eri rahvusest inimestega.

Nelikümmend kaks kuud . See ajavahemik on võrdne kolme ja poole aastaga (42 jagatud 12 kuuga). Piibli kirjutamisel on lähtutud juudi kalendrist, kus iga aasta koosneb 360 päevast (igas kuus on 30 päeva). Seega vastab kolmele ja poolele aastale ehk neljakümne kahele kuule 1260 päeva. Kuude asendamine päevadega on vajalik, sest Jumala ajaga seotud ennustustes on päev sageli võrdsustatud aastaga: "… nelikümmend päeva, iga päeva kohta aasta, peate te kandma oma pattu nelikümmend aastat…“ "... ma olen sulle määranud iga aasta kohta ühe päeva“4. Moosese raamat 14:34;Hesekiel 4:6.

Niisiis osutavad ennustuse nelikümmend kaks kuud 1260-aastasele ajavahemikule, mille jooksul anti metsalisele "suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat“ ning "voli pidada sõda pühadega ja neid võita, ning talle anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle“Ilm. 13:5, 7. See tähendab, et selle ajavahemiku jooksul metsaline teotab Jumalat, kiusab kristlasi taga ja omab suurt võimu.

Jumalateotus . Piiblis defineeritakse jumalateotust kahte moodi. Esiteks on jumalateotus see, kui keegi väidab, et ta on Jumal või tema esindaja: "… Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks“ Johannese evangeelium 10:33. Seega on metsaline, s.t. usulis-poliitiline võim ja kuningriik, teotanud Jumalat, hakates maa peal Jumala rolli mängima. Teiseks teotatakse Jumalat ka siis, kui kellelegi antakse andeks tema patud (võttes endale õiguse teiste pattude andestamiseks): "Mida see räägib nõnda? Ta teotab Jumalat! Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?“ Markuse evangeelium 2:7.

Metsaline, s.t. usulis-poliitiline võim ja kuningriik, on Jumalat teotanud mitte ainult seeläbi, et ta on end seadnud Jumala asemele maa peal, vaid ka võttes endale pattude andeksandmise õiguse. Järelikult pole midagi imestamisväärset selles, et metsalisel on "jumalateotuse nimed“ ja et ta räägib "Jumala teotamiseks, et teotada tema nime“ . Põhjus peitub selles, et metsaline on võtnud endale õigused, mis kuuluvad ainult Jumalale. Ilm. 13:1, 6.

Olles Piibli abil sümbolite tähenduse välja selgitanud, võime nüüd välja tuua üheksa olulisemat metsalise tunnusmärki, tegemaks kindlaks, milline ajalooline võim vastab nendele tunnustele. Tegu ei ole ainsate tunnusmärkidega, Piiblis on neid veel rohkesti. Me loodame, et see tunnuste loetelu annab teile innustust Piibli uurimiseks, et seda loetelu veelgi täiendada.

1.   Metsaline omab samal ajal nii usulist kui ka poliitilist võimu: "... nad kummardasid metsalist…“ Ilm. 13:4.

2 . Metsaline tuli võimule tiheda asustusega piirkonnas: "Ma nägin merest üles tulevat metsalist…“ Ilm. 13:1.

3. Metsaline sai oma võimu ja mõjujõu Saatanalt, mistõttu tuleb eeldada, et metsalise tegevus on tihedalt pettusega seotud : "Lohe andis temale [metsalisele] oma väe ja oma trooni ja suure meelevalla.“ Ilm. 13:2.

4.  Metsaline valitses halastamatult 1260 aasta jooksul, omades absoluutset võimu (mõjujõudu). Selle ajavahemiku algus peaks olema silmanähtav ja see peaks lõppema "surmahaavaga“: "... talle anti meelevald tegutseda nelikümmend ja kaks kuud.“; "Üks ta peadest oli nagu surmavalt haavatud…“; "... ning talle anti meelevald iga suguharu ja rahva ja keele ja paganahõimu üle.“ Ilm. 13:5, 3, 7.

5.  Metsaline kiusas 1260 aasta jooksul kristlasi taga: "Talle anti voli pidada sõda pühadega ja neid võita…“ Ilm. 13:7.

6.  Metsalise ‘surmahaav’ paraneb täielikult kogu maailma imestuseks: "... ent tema surmahaav paranes. Kogu ilmamaa oli imestunud, käies metsalise järel.“ Ilm. 13:3.

7. Metsalist tähistab salapärane number 666, mille järgi saab kindlaks teha tema asupaiga ja nime: "...see arvutagu välja metsalise arv, sest see on inimese arv, ja tema arv on kuussada kuuskümmend kuus.“Ilm. 13:18.

8. Metsaline teotab Jumalat väites, et tema ongi Jumal ja et ta saab patte andestada (võttes endale õiguse teistele patte andeks anda).

9.  Metsaline on võtnud endale veel teisigi Jumalat teotavaid õigusi, sooritades tegusid, mida võib teha ainult Jumal: "Talle anti suu rääkida suuri asju ja teotada Jumalat...“ Ilm. 13:5.

Kallis lugeja , milline ajalooline võim vastab kõigile neile tunnustele? Südamepõhjas teate, et on ainult üks õige vastus: roomakatoliku kirik. Roomakatoliku kirik on metsaline, kelle eest Jumal meid oma armastuses hoiatab. Antud kirjutise eesmärk ei ole roomakatoliiklaste ründamine, vaid tõe paljastamine roomakatoliku süsteemi kohta. Keegi ei peaks tundma end solvatuna, vaid pigem otsima selle kohta lisafakte ja kinnitavaid tõendeid .

11. Palun kinnitage seda järeldust ajalooliste tõendite ja faktidega.

Analüüsigem iga tunnusmärki eraldi, tegemaks kindlaks, kuidas ajaloolised tõendid osutavad ainuüksi roomakatoliku kirikule.

1. Roomakatoliku kirik hõlmab üheaegselt nii usulist kui ka poliitilist võimu.

Püha Johannes nägi seda usulise ja poliitilise võimu liitu maailma neljanda ja viimase kuningriigi kohta käivas nägemuses kui "naist istuvat erepunase metsalise seljas“ Ilm. 17:3 .

Piiblis on naine kiriku sümbol: "Aga otsekui naine on truuduseta oma eluseltsilise vastu, nõnda olete teie, Iisraeli sugu, olnud truuduseta minu vastu, ütleb ISSAND.“ ; "Sest… ma olen teid kihlanud üheleainsale mehele, et teid puhta neitsina esitada Kristusele.“ Jeremija 3:20; Pauluse 2. kiri korintlastele 11:2.

Pealegi selgub ennustusest ühemõtteliselt, et metsaline on riik. Isegi tänapäeval kasutatakse riikide sümbolina metsaelukaid. USA-d kujutatakse kotkana, Venemaad karuna ja Hiina sümboliks on lohe.

Palju aastaid tagasi avaldas Jumal Taanielile, millised saavad olema kõik maailma impeeriumid kuni aegade lõpuni. Taaniel nägi nägemuses viimast metsalist, kes oli "teistsugune kui kõik muud“ Taaniel 7:19. Kuid mille poolest pidi neljas metsaline teistest erinema? Nagu eespool öeldud, valitseb vastavalt Johannese ilmutuse 17:3-le seda metsalist (riiki) naine (kirik).

Kas tänapäeval on olemas jõud, mis moodustub kirikust ja riigist ning mida tunnustatakse kogu maailmas? Kogu maailmas on sellega ainukesena hakkama saanud roomakatoliku kirik.

Roomakatoliku kiriku paavst on absoluutne usuliider, kellel on rohkem kui miljard järgijat kogu maailmas.

"Rooma paavst on Peetruse järglasena igavene ja silmanähtav piiskoppide ja kõikide usklike ühtsuse allikas ja alus.“ II Vatikani kirikukogu (1962–65).

"Iga vaimulik peab paavstile kuuletuma, isegi kui tema käsud on kurjast, sest keegi ei või paavsti üle kohut mõista.“ Paavst Innocentius III (1198–1216).

Samal ajal on paavst iseseisva Vatikani linnriigi valitseja. Kuigi imepisike Vatikan asub keset Itaalia territooriumi, on tegemist selgesti eristatava sõltumatu riigiga. Seega on paavstlus ainulaadne kombinatsioon usulisest ja tsiviilvõimust.

2. Roomakatoliku kirik tuli võimule tiheda asustusega piirkonnas.

Tõdemus kajastab täiuslikult roomakatoliku kiriku minevikku, sest see kirik tuli võimule erinevate Euroopa riikide ja jõudude keskel.

3. Roomakatoliku kiriku ajaloos on rohkesti pettusi.

Hästi informeeritud katoliiklased on julgelt valmis kinnitama, et paavstide tegevus on rajatud võltsingutele. Katoliiklasest preester ja teoloog Hans Kung, kes oli II Vatikani kirikukogu (1962–1965) konsultant, on väitnud, et juba viiendal sajandil paavstid "suurendasid otsustavalt oma võimupiire, kasutades selleks ilmselgeid võltsinguid“. The Catholic Church: A Short History (tõlkinud John Bowden), lk. 61.

Üheks parimaks näiteks on dokument "Constantinuse kingitus“, mis pärineb 30. märtsist 315 p.Kr. ja mis on võltsitud roomakatoliku kiriku poolt, laiendamaks oma võimu ja mõjujõudu. Seda võltsitud dokumenti kasutas paavst Stephanus III kaheksandal sajandil Frangi kuninga Pippini veenmiseks selles, et Constantinus andis langobardide maa-alad roomakatoliku kirikule. Selle tagajärjel hakkas Pippin langobardidega sõdima ja paavsti jaoks linnu vallutama. 1440. aastal tõestas paavsti abi Lorenzo Vallas, et tegemist on võltsitud dokumendiga, kuid ükski paavst teise järel ei ole võltsimist kinnitanud ega üles tunnistanud. Ka tänasel päeval on Roomas Lateraani Püha Johannese basiilikas seda võltsitud dokumenti igaveseks jäädvustav raidkiri.

"VATIKAN (AP) – Neljapäeval kutsus paavst Johannes Paulus II uuesti kõiki üles uuel aastal… püüdlema uue maailmakorra loomise poole, mis põhineks inimväärikuse austamisel ja riikidevahelisel võrdsusel.“ Neljapäev, 1. jaan. 2004. Avaldamise kellaaeg: 9.21 EST (14.21 GMT).

"Kogu Antikristuse süsteemi – uut maailmakorda – iseloomustab kõige üldisemalt lihtlabane pettus. Tegelikult uhkeldavad uut maailmakorda pooldavad autorid ettekavatsetud valedega, sest nad usuvad oma kõrkuses, et suurem osa maailma inimesi on liiga rumalad ja laisad teadmaks seda, mida nad kõige rohkem vajavad. Ainult uue maailmakorra kavandajad teavad, mida maailm vajab, ning nad teavad, et suudavad oma eesmärke saavutada ainult vaeseid rahvahulki teadlikult pettes.“ Bill Cooper, Behold A Pale Horse, lk. 49.

4. Roomakatoliku kirik valitses halastamatult 1260 aasta jooksul, omades teiste riikide üle absoluutset mõjuvõimu. Selle ajavahemiku algus on silmanähtav ja see lõpeb "surmahaavaga“.

Roomakatoliku kirik sai surmahaava 1798. aastal, mil [paavst Pius VI] võeti Napoleoni korraldusel prantslaste poolt vangi.

"1798. aastal sisenes kindral Berthier Roomasse, kukutas paavstliku valitsemiskorra ja rajas selle asemele ilmaliku.“ Encyclopedia Britannica, 1941. a. väljaanne.

Olles kindlaks teinud, et ennustuses kirjeldatud ajavahemik lõppes 1798. aastal, saame sellest 1260 aastat lahutades teada ka algusaasta, milleks on 538 p.Kr. Et paavstisüsteem vastaks antud tunnusmärgile, peaks 538. aastal olema toimunud mingisugune oluline sündmus, mis tähistaks 1260-aastase ajavahemiku algust.

Ajaloolised tõendid avaldavad meile, et 533. aastal tunnustas Rooma imperaator Justinianus paavsti kiriklikku ülemvõimu, kuulutades paavsti kõikide Rooma impeeriumi ida- ja lääneosa kirikute "peaks“. Siiski mitte enne 538. aastat, mil paavstisüsteem tõhusal viisil vabanes oma viimasest aaria vastasest, idagootidest (kes tol ajal valitsesid Itaaliat), ei kerkinud paavst Läänes juhtfiguurina esile. Seega olid 538. aastal kõik tingimused olemas selleks, et paavst saaks samm-sammult, kuid kindlalt hakata ülemvõimu omandama.

"Vigilius… tõusis paavstitoolile (538. p.Kr.) Belisariuse sõjalise kaitse all.“ History of the Christian Church, 3. köide, lk. 327.

Paavstisüsteemi võimu kasvades allutas see endale mitte ainult paavsti järgijad, vaid ka Euroopa valitsejad ja kuningad. Sel eesmärgil andsid paavstid välja mitu bullat, et muuta oma mõjujõudu Euroopa valitsejate üle veelgi tugevamaks:

"Paavstisüsteemi ülesandeks on kuningate ja keisrite jalge alla tallamine.“ J. H. Ignaz Dollinger, The Pope and the Council (London), lk. 35.

"Seepärast kartke meie kättemaksu viha ja äikest, sest Jeesus Kristus on määranud meid [paavste] oma suu läbi kõikide inimeste ülimateks kohtunikeks ja kuningadki on allutatud meie mõjujõule.“ Paavst Nicolaus I (858–867).

Paavst Gregorius XI kuulutas oma 1372. aasta bullas, mille pealkirjaks oli In Coena Domini, et paavstile allub kogu kristlik maailm nii ilmalikes kui ka kiriklikes küsimustes, ning ta heitis kirikust välja kõik inimesed, kes ei allutanud end paavstile ja kes ei maksnud talle makse. Sellele bullale andsid oma heakskiidu ka järgnevad paavstid ning 1568. aastal kinnitas paavst Pius V, et seadus kehtib igavesti.

Eeltoodud väite kehtivust näitlikustab viis, kuidas paavst Gregorius VII kohtles 1077. aastal kuningas Heinrich IV, kes oli Saksamaa keiser. Kui näis, et kuningas ei hoolinud paavsti mõjujõust, heitis paavst kuninga kirikust välja ja tõukas ta troonilt. Heinrich otsustas paavstiga rahu sõlmida ja reisis südatalvel üle Alpide, et demonstreerida oma alandlikkust. Kui ta oli paavsti lossini jõudnud, lasti tal paavstiga kohtumise loa saamiseks oodata hoovis, kus ta seisis paljajalu, paljastatud päi, närused rõivad seljas. Kuningas pidi kolm päeva paastuma ja pihtima, enne kui paavst talle andestas.

Tänapäeval soovib paavst jätkuvalt valitseda maailma juhtide üle:

"Püha Tooli [Rooma paavsti] üle ei või keegi kohut mõista. Ainult Rooma paavstil endal on õigus kohut mõista… nende üle, kes on määratud kõige kõrgemasse riigiametisse… Rooma paavsti otsust või dekreeti ei ole võimalik vaidlustada ega kahtluse alla seada.“ The Code of Canon Law (Paulist Press, 1985), lk. 951, 271.

5. Roomakatoliku kirik kiusas kristlasi taga 1260-aastase ajavahemiku jooksul.

Selle ajaloolise perioodi jooksul (mida tuntakse ka keskaja nime all) kuulus Euroopa roomakatoliku kiriku tugeva valitsusvõimu alla ning kõik kodanikud pidid olema roomakatoliiklased. Inimesed pidid täielikult allutama end paavstile, vastasel korral karistati neid piinamise või surmaga. Peter de Rosa väidab, et seeläbi muutus roomakatoliku kirik üheks kõige tagakiusavamaks süsteemiks, mida maailmas on eales nähtud (Vicars of Christ: The Dark Side of the Papacy, lk. 180).

"Rooma kirikust erineva usutunnistuse järgimise eest on ajalooürikutes kajastatud rohkem kui saja miljoni inimesemärtrikannatused.“ Brief Bible Studies,lk. 16.

"Inkvisitsiooni tuleb pidada... üheks inimsoo ajaloo kõige mustemaks häbiplekiks.“ Will Durant, The Story of Civilization, 4. köide , lk. 78.

"Ükski ajalugu tundev protestant ei kahtle selles, et Rooma kirik on valanud rohkem süütute inimeste verd kui ükski teine institutsioon, mis on eales eksisteerinud. Tema ohvrite arvust ei ole võimalik saada täielikku pilti ning on vägagi kindel, et kujutlusvõimest ei piisa nende kannatuste sügavuse mõistmiseks.“ W. E. H. Leeky, History of the Rise and Influence of the Spirit of Rationalism in Europe, 2. köide, lk. 32, 1910. a. väljaanne.

Entsüklopeedia "The Catholic Encyclopedia“ 12. köite 266. leheküljelt leiab lugeja pika artikli, kus käsitletakse roomakatoliku kiriku õigust karistada "ketsereid“, kelle ainsaks süüks oli see, et nad ustavate kristlastena uskusid Piiblisse.

6. Roomakatoliku kiriku "surmahaav“ paranes täielikult ja kogu maailm imestas selle üle.

Kui Prantsusmaal vangistatud paavst Pius VI 1799. aastal suri, arvati kogu maailmas, et kätte on saabunud roomakatoliku kiriku lõpp. Kuid Jumal ütles meile umbes 2000 aastat tagasi, et metsaline paraneb oma surmahaavast. Ajalehes New York Times kirjeldati metsalise, s.t. paavstisüsteemi paranemist järgmiselt:

"SURMAHAAV ON PARANENUD: Rooma, 7. juuli – Täna hommikul kell 11 lisandus maailma veel üks sõltumatu ja suveräänne riik. Sel kellajal vahetas peaminister Mussolini… paavst Pius XI esindava riigisekretäri kardinal Gasparriga 11. veebruaril Lateraani palees allakirjutatud kokkulepete ratifitseerimisdokumente. Selle lihtsa toimingu tagajärjel tekkis maailma sõltumatu ja suveräänne Vatikani linnriik.“ New York Times, 7. juuli 1929.

Ajalehes The San Francisco Chronicle kajastati paavstisüsteemi "taastumist“ järgmiselt:

"Mussolini ja Gasparri (kardinal) kirjutavad alla ajaloolisele paktile… Paljude aastate vanune haav on paranenud.“ The San Francisco Chronicle, 7. juuli 1929.

Kas maailm "imestab“ ka tänapäeval paavstisüsteemi üle, nagu Piiblis ennustati?

"Kõige paremaks viisiks austada paavst Johannes Paulus II, kes on tõeliselt silmapaistev inimene, on kuulata tema sõnu ning viia tema sõnad ja õpetus ellu siin, Ameerikas. See on väljakutse, mille me peame vastu võtma.“ President George W. Bush, 21. märts 2001.

"Paavst Johannes Paulus II kuulub selle sajandi silmapaistvaimate moraalsete ja usuliste juhtide hulka.“ Billy Graham ajalehes The Saturday Evening Post, 1980. a. jaan.-veebr.

"Ma tunnen tohutut imetlust paavst Johannes XXIII vastu. Minu meelest tõi ta kaasa uue ajajärgi kogu maailmas.“ Billy Graham, Chicago Tribune, 8. juuni 1963.

"Paavst Johannes Paulus II korraldas rohkem kui miljonile inimesele Méxicos hispaaniakeelse välimissa.“ The New York Times, 25. jaan. 1999.

"Kui Püha Isa kolmapäeva õhtul jalutas koos asepresident Gore’iga maandumisrajal…, et astuda "Shepherd I“ pardale ja Rooma tagasi lennata, siis inimesed nutsid, lehvitasid rättidega ja hüüdsid: "Me armastame sind, Johannes Paulus II!“… Paavsti visiit Saint Louisi oli lühike, kuid väga emotsionaalne ja võimas.“ 28. jaan. 1999 (EWTNews).

"Selles pole mingit kahtlust, et Paul VI koos Johannes XXIII ja Johannes Paulus II-ga lähevad ajalukku kui kolm suurt rahupaavsti, kes näitasid teed katoliku kirikule otsustaval üleminekuperioodil enne uut ajastut.“ Robert Muller, endine ÜRO asepeasekretär.

7. Roomakatoliku kirikut tähistab salapärane number 666.

Paavsti ametlikuks tiitlis on "Vicarius Filii Dei“, mis tõlgituna on "Jumala Poja asemik“. Selle kinnituseks kirjutati katoliiklikus ajalehes Our Sunday Visitor 18. aprillil 1915 järgmist: "Paavsti mitrale on märgitud "Vicarius Filii Dei.“ Et aga ladina keeles on teatud tähtedel numbrilised vasted, siis peame ainult välja arvutama nende tähtede arvulise väärtuse summa, ja saamegi tulemuseks arvu 666.

8. Roomakatoliku kirik teotab Jumalat, asetades end Jumala asemele ja andes patte andeks.

"Kõikvõimsa Jumala koht kuulub selle maa peal meile.“ Paavst Leo XIII, 20. juuni 1894 ringkirjas.

"Paavst mitte ainult ei esinda Jeesus Kristust, vaid ta on Jeesus Kristus, kes on peidetud lihast ja verest loori alla.“ The Catholic National, 1895. a. juuli.

"Kuid kirikus on ülimaks õpetajaks Rooma paavst…, [kes] nõuab… täielikku tahte alistamist ja kuuletumist… nagu Jumalale endale.“ Paavst Leo XIII, The Great Encyclical Letters, lk. 193.

"Jääb mulje, et paavst Johannes Paulus II juhib nüüd üleilmset kirikut oma kohalt Kristuse risti peal.“ Pärineb artiklist pealkirjaga " Auckland Bishop Says Pope Presides From the Cross“, Auckland, Uus-Meremaa, 20. september 2004, Zenit.org.

"Tõepoolest, nende ülesannete ülevuse seisukohast vaadates ei ole see liialdamine, kui öelda, et preestrid on kui jumalad.“ Paavst Innocentius III.

Roomakatoliku kirik tekitas maa peal hiiglasliku "turu“, kus müüdi ainulaadset kaupa, mida ükski teine konkurent ei saanud pakkuda ja mille järele oli ammendamatu nõudlus. Kirik väitis, et tal on õigus müüa patulistele Jumala armu, Jumala poolt omal käel antavat andestust. Tänase päevani hoiab see Jumalat teotav võim enda käes õigust andestada patte.

"See juriidiline mõjuvõim hõlmab isegi õigust anda patte andeks.“ The Catholic Encyclopedia, 12. köide, artikkel "Pope“, lk. 265.

"Ja Jumalgi on kohustatud kinni pidama oma preestri otsusest ning sõltuvalt sellest, kas preester keeldub pattude andestamisest, patte mitte andestama või andestama, kui patukahetseja on selleks sobiv.“ Liguori, The Duties and Dignities of the Priest, lk. 27, New York: Benziger Brothers, Printers to the Holy Apostolic See, 1888.

9. Roomakatoliku kirik on võtnud endale veel teisigi Jumalat teotavaid õigusi, sooritades tegusid, mida võib teha ainult Jumal.

Järgnevalt on esitatud näiteid roomakatoliku kiriku Jumalat teotavatest väidetest ja õpetusest .

"Preestril on võtmed, talle kuulub võim päästa patused põrgust, teha nad paradiisi vääriliseks ja muuta nad Saatana orjadest Jumala lasteks. Ja Jumalgi on kohustatud kinni pidama oma preestri otsusest… Kogu ilma ainuvalitseja vaid järgib oma teenri otsuseid, kinnitades taevas kõik maapealse teenri poolt otsustatu.“ Liguori, The Duties and Dignities of the Priest, lk. 27, 28.

"Seega võib preestrit teatud mõttes pidada oma Looja loojaks, sest öeldes pühitsemissõnu, loob ta sakramendis Jeesuse, andes talle sakramentaalse eksistentsi, ning teeb temast ohvri, keda pakutakse Igavesele Isale… Preestri võim on jumalik võim, sest leiva substantsi ümbermuutmiseks läheb vaja sama palju võimu kui maailma loomiseks.“ Püha Siena Bernardino.

"Preestrid on kogu maailma päästjad.“ Püha Hieronymos.

Mis puudutab Jumalat teotavaid tegusid, siis on roomakatoliku kirik sooritanud kõikidest teotavatest tegudest kõige kohutavama. Nimelt on kirik muutnud Jumala enda seadusi, s.t. kümmet käsku. Ta kaotas teise käsu üleüldse ära, sest see mõistis hukka tema tegutsemisviisid ja rituaalid. Ja mis veelgi hullem, ta viis neljandas käsus ettenähtud pühitsemispäeva laupäevalt üle pühapäevale. Seda tehti hoolimata sellest, et Jumal andis Aadamale selle igavese käsu loomise hetkest alates ja kinnitas meile, et "oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.“ Psalmid 89:34 .

Kümme käsku on ainus osa Piiblist, mis Jumal ütles välja omaenda häälega koguduse juuresolekul. Ja hoolitsemaks selle eest, et Moosesel ei läheks ükski täht kaotsi, kirjutas Jumal omaenda käega need käsud üles ja andis Moosesele: "Need sõnad [kümme käsku] rääkis Issand mäe peal valju häälega tervele teie kogudusele… ega lisanud midagi juurde. Ja ta kirjutas need kahele kivilauale…“ 5. Moosese raamat 5:22.

Koos sellega rõhutas Kristus kümne käsu muudetamatust öeldes, et "hõlpsamini kaovad taevas ja maa kui üksainus kriipsuke Seadusest.“ Luuka evangeelium 16:17. Päike kõrgel taevas ja kindel maapind jalge all on Jumala tunnistajad, et tema seadus on muudetamatu ja igavene. Kuigi taevas ja maa võivad kaduda, kestavad jumalikud käsukirjad edasi. Seda kinnitas ka Kristus: "Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud.“ Matteuse evangeelium 5:17 , 18.

Katoliku kirik ei tunne häbi selle pärast, et on pühitsemispäeva ära muutnud. Tegelikult on ta selle üle uhke ja ta peab seda oma mõjujõu ja ülemvõimu ‘märgiks’ teiste kirikute ja uskude üle.

"Seaduse kõige tuntum päev – hingamispäev – tõsteti pühapäevale. Need ja teised asjad muudeti ära mitte Kristuselt saadud õpetuse alusel (sest ta ise ütles, et ta ei tulnud seadust tühistama, vaid seda täitma), vaid kiriku mõjuvõimu tõttu.“ Reggio peapiiskop, 18. jaanuaril 1562 peetud jutlus, Mansi XXIII, lk. 526.

"Pühapäev on katoliiklik institutsioon ja selle pühadust on võimalik kaitsta ainult katoliiklikel alustel… Pühakirja algusest lõpuni ei ole ühtki lauset, mis õigustaks iganädalase avaliku palvusteenistuse üleviimist nädala viimaselt päevalt esimesele.“ Catholic Press, Sidney, 25. aug. 1900.

"Piiblis ei ole kusagil kirjutatud, et pühitsemispäev tuleks laupäevalt üle viia pühapäevale. Tegelikult oli kirik olemas juba mitu sajandit enne seda, kui maailmale anti Piibel. Kirik lõi Piibli, aga Piibel ei loonud kirikut.“ Martin J. Scott, Things Catholics Are Asked About, 1927. a. väljaanne, lk. 136.

"Me pühitseme pühapäeva laupäeva asemel, sest katoliku kirik kandis Laodikeia kirikukogul 364. aastal pühitsemispäeva laupäevalt üle pühapäevale. “ P. Geiermann, The Converts Catechism of Catholic Doctrine, paavst Pius X andis sellele raamatule heakskiidu 25. jaanuaril 1910.

Roomakatoliku kiriku meelest kujutab ‘pühapäev’ endast märki, mis toob kiriku mõjuvõimu esile ja kinnistab seda.

"Pühapäev kujutab endast meie mõjuvõimu märki. Kirik on Piiblist tähtsam ja hingamispäeva üleviimine kinnitab seda.“ The Catholic Record,London, Ontario, 1. sept. 1923

"Pühitsedes pühapäeva väljendavad protestandid enesest hoolimata austust (katoliku) kiriku mõjuvõimu vastu.“ Monsignor Segur, Plain Talk About the Protestantism of Today, lk. 213.

"Kuid protestandid ei näi mõistvat, et… pühapäeva pühitsedes… allutavad nad endid kiriku esindaja – paavsti mõjuvõimule.“ Our Sunday Visitor, katoliiklik nädalaleht, 5. veebr. 1950.

"Loomulikult väidab katoliku kirik, et tema oli selle muudatuse taga…, et see on märk tema kiriklikust võimust ja mõjujõust usuküsimustes.“ Kardinal Gibbonsi kantselei, kantsler C. F. Thomase vahendusel, 11. nov. 1895.

Tõendite tohutu hulk kinnistab ammendavalt meie järelduse, et Johannese ilmutuse raamatu 13. ja 14. peatükis väljatoodud metsaliseks on roomakatoliku kirik ning et tema märgiks (metsalise märgiks) on pühapäeva pühitsemine.

Miks on see märk nii oluline? Kas te olete kunagi andnud oma allkirja mõnele dokumendile, et selle õigsust tõestada või kinnitada? Kas te olete kunagi kasutanud oma "heakskiitu kinnitavat pitserit“? Sellised toimingud on kohustuslikud kõikides valitsusasutustes. Ainult allkirjastamise teel on võimalik dokumendi õigsust kinnitada. Valitsuse deklaratsioonidel peab alati olema ametlik märgistus või pitser. Millised on selliste valitsusasutuste märgistuste või pitserite tunnusjooned? Ametliku pitseri või allkirja juures peab ära olema toodud järgmised kolm tunnust:

• Ametniku nimi .
• Ametniku ametinimetus või tiitel .
• Tema mõjuvõimu alla kuuluv territoorium või valdkond.

Näiteks kui Ameerika Ühendriikide president kasutab oma allkirja seaduseelnõu muutmisel seaduseks, peab ta selle allkirjastama järgmiselt: George Washington (nimi), president (tiitel), Ameerika Ühendriigid (territoorium). Igale dokumendile tuleb sel viisil allkiri anda, et tegu oleks ametliku ja õiguslikult kehtiva dokumendiga.

Vaadates Kõikvõimsa Jumala poole me mõistame, et temal on oma taevane kuningriik ja et selle kuningriigi seadusi sisaldavaks dokumendiks on kümme käsku, kus on ära toodud elusa Jumala pitser! "Sest kuue päevaga tegi ISSAND taeva ja maa, mere… “ 2. Moosese raamat 20:11.

Pange tähele, et siinkohal on tegu kolme eristatava tunnusega:

• Nimi:ISSAND ( "Mina olen Issand, see on mu nimi“ Jesaja 42:8 ).
• Tiitel:LOOJA ( "ISSAND tegi “ ).
• Territoorium:TAEVAS JA MAA ( "taeva ja maa“ ).

On ilmselge, et Looja pitseriks on hingamispäeva pühitsemise käsk tema seaduses. See tähendab tunnustust tema, meie Looja mõjuvõimule. Kui pühitseme tema hingamispäeva, siis väljendame tunnustust temale, meie Loojale.

Hingamispäeval saame kummardada Jumalat, meie Loojat. Kui hoiame Issanda poolt välja valitud päeva pühana, siis kuulutame kogu maailmale, et meie Jumal lõi kogu universumi! Kurat (Lutsifer) võitleb hingamispäeva vastu, sest ta tahab saada "Kõigekõrgema sarnaseks“ . Jesaja 14:14 . Looja tahab, et teda kummardataks tema pühal hingamispäeval, ja Saatan, kes soovib olla Looja sarnane, tahab, et me kummardaksime tema pühapäeval. Kuidas siis tuleks toimida?

"... ja pühitsege minu hingamispäevi, et need oleksid leppemärgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen ISSAND, teie Jumal!“ Hesekiel 20:20.

12. Milline on siis metsalise kuju, mille teenimise eest Jumal meid hoiatab?

Et saaksime metsalise kuju kindlaks teha, peame kõigepealt aru saama sellest, kes on see kahesarveline metsaline, kes aitab kaasa metsalise kuju loomisele.

"Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe. 12 Ta tegi kõik esimese metsalise meelevallaga tema ees ning ta tegi, et ilmamaa ja need, kes seal elavad, kummardaksid esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud… 14 … käskides ilmamaa elanikke teha kuju metsalisele, kellel oli mõõgahaav ning kes oli tõusnud ellu. 15 Talle anti meelevald anda vaimu metsalise kujule, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju. 16 Ja ta tegi, et kõik – pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad – võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, 17 ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv.“ Johannese ilmutus 13:11–12, 14–17.

Sellel kahesarvelisel metsalisel on järgmised tunnusmärgid.

1. See metsaline kerkis esile umbes sel ajal, kui paavstisüsteem sai surmahaava 1798. aastal: "üles tulevat teist metsalist“ . Ilm. 13:11.

2. See metsaline tuli maast üles, vastandatuna esimesele metsalisele, kes tuli üles merest. Kui "meri“ osutab paljudele inimestele ja rahvastele, siis "maa“ viitab vähese asustusega piirkonnale. Seega kerkib see riik esile piirkonnas, kus elab vähe inimesi.

3. Sellel metsalisel on kaks sarve nagu tallel. Piibli kohaselt on sarv võimu sümbol: sel olid sarved ja "… seal on ta võimsuse loor“ . Habakuk 3:4. Mis tähendab, et selles riigis on kaks teineteisest eristatavat võimu. Samas on tall Kristuse sümbol, niisiis võime sellest järeldada, et see riik rajati puhastele ja õilsatele kristlikele alustele.

4. Kuid see metsaline räägib lohe moodi ning riik "kõneleb“ oma seadusandlike ja õiguslike ametivõimude kaudu. "Talle moodi sarved“ ja "lohe hääl“ osutavad tugevale vastuolule rahuliku usutegevuse ja riigi tegeliku praktika vahel.

Kallis lugeja ,taas pöördume teie poole küsimaks, milline riik vastab nendele tunnusmärkidele? On olemas ainult üks õige vastus: Ameerika Ühendriigid.

1.  USA asutati umbes 1798. aastal: Ainult üks riik tekkis sel ajal, kui paavstisüsteem kaotas oma mõjujõu 1798. aastal. Ennustuses osutatakse otseselt Ameerika Ühendriikidele. USA-st sai põhiseaduse alusel föderaalriik 1787. aastal.

2.  USA tekkis vähese asustusega piirkonnas: USA ei tekkinud Vanas Maailmas, mis inimestest kihas, vaid Uues Maailmas, kus oli suhteliselt vähe asukaid.

3. USA-s on kaks eraldi võimu, mis toetavad kristlikele alustele: USA-s on ainulaadne valitsemissüsteem, kus nii kirik kui ka riik saavad nautida vabadusi, mis on neile tagatud vastavalt põhiseadusele. Tänu sellisele süsteemile on USA tõepoolest protestantlik (kirik ilma paavstita) vabariik (kuningriik ilma kuningata), kusjuures mõlemad võimud on teineteisest täielikult lahutatud. Samuti täitis USA talle rolli, muutudes varjupaigaks paljudes riikides tagakiusatutele ja allasurututele.

4.USA räägib nagu lohe: USA suurema tähtsusega seadused on välja toodud põhiseaduses, mis tagab kõigile südametunnistusevabaduse. Miski ei ole sellest kallim ega olulisem. Kuid USA on juba hakanud oma põhiseaduse põhimõtetest lahti ütlema, hüljates peagi kogu põhiseaduse. Ja mis muudab selle protsessi veelgi märkimisväärsemaks, on selle põhieesmärk, milleks on pühapäeva pühitsemise jõustamine.

Selline tegevus on otseses vastuolus valitsemisalaste põhimõtete, institutsionaalse vabaduse, iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseadusega. Vastavalt põhiseadusele "ei võta kongress vastu mingisuguseid seadusi, mis puudutavad riigikiriku loomist või mis piiravad usuvabadust“ ning "ei tohi iialgi seada Ameerika Ühendriikide avalikus asutuses töötamise eeltingimuseks vajalikku usutunnistusse kuulumist“.

Selle tegevuse vastuolulisus on täpselt võrdne sümbolil kujutatuga. Tegemist on metsalisega, kellel on talle moodi sarved – usutunnistuse poolest puhas ja süütu – ja kes räägib nagu lohe. Pelgalt hiljutisi uudiseid ja sündmusi jälgides leiame kinnitust sellele piibellikule kirjeldusele.

"Ja ma pooldan tugevalt seda meie poolt välja pakutud usupõhist algatust, sest ma ei arva, et see rikub kiriku ja riigi lahususe põhimõtet, ja ma usun, et see muudab Ameerika paremaks paigaks.“ George W. Bush, kes kohmakalt viitab riigikiriku sättele, tsiteeritud järgmisest allikast: Conrad Goeringer, AANEWS #889 (28. veebr. 2001), American Atheists. See avaldus ei ole kooskõlas põhiseaduse kümne esimese parandusega, mille kohaselt valitsusel on keelatud "riigikiriku loomine“.

"Meie prioriteetideks on meie usk.“ George W. Bush, Greensboro, Põhja-Carolina, 10. okt. 2000, tsiteeritud järgmisest allikast: Jacob Weinberg, The Complete Bushisms.

"George W. Bushi uus administratsioon annab edasi selge sõnumi, et Ameerika Ühendriigid on kristlik riik ja et mittekristlased on teretulnud, juhul kui nad on nõus leppima sellega, et nad kujutavad endast väljakannatatavat vähemust, mitte võrdväärseid kodanikke.“ Alan M. Dershowitz, artiklis "Bush Starts Off by Defying the Constitution“, Los Angeles Times, 24. jaan. 2001.

13. See on selge, et USA on kahesarveline metsaline. Aga kuidas on USA ja metsalise kuju omavahel seotud?

Kuigi USA rajati paavstisüsteemiga vastuolus olevatest põhimõtetest lähtuvalt, on tänapäeval võimalik näha seda, kuidas USA ja Vatikan teevad tihedat koostööd, suurendamaks oma mõjujõudu. Piibel ütleb meile, et ühel päeval, mis võib varsti kätte jõuda, võetakse USA-s vastu seadus, mille alusel peavad USA kodanikud ja seejärel kogu maailm kummardama metsalist, s.t. paavstisüsteemi. "Ta [USA] tegi kõik esimese metsalise [paavstisüsteemi] meelevallaga tema ees ning ta tegi, et ilmamaa [alguses USA, seejärel kogu maailm] ja need, kes seal elavad, kummardaksid esimest metsalist [pühitseksid paavstisüsteemi kohaselt pühapäeva] , kelle surmahaav [1798] oli paranenud [1929] …, käskides ilmamaa elanikke teha kuju metsalisele [paavstivõimu suurendamiseks, kasutades usulise ülemvõimu kehtestamiseks riigivõimu] , kellel oli mõõgahaav ning kes oli tõusnud ellu.“ Ilm. 13:12, 14.

Varsti ütleb USA usuvabadusest lahti, et kehtestada pühapäeva pühitsemise kohustus (mis on metsalise märk). See tähendab, et protestantlikud kirikud hakkavad valitsust suunama oma eesmärkide saavutamiseks. Sellise olukorra kättejõudmise ajaks on aga USA teinud roomakatoliku kiriku kuju "teinud riigist kuju“ , liites kiriku riigiga. Siis räägib USA "nagu lohe“ ja ta saab teha kõike "esimese metsalise meelevallaga“ . Ilm. 13:11, 12. Ta hakkab tegutsema niisama sallimatult ja teisi taga kiusama, nagu seda tegi esimene metsaline, s.t. paavstisüsteem.

Et usuvabadus kaotatakse ära, on vältimatu, et teisitimõtlejatest koosnevaid vähemusi hakatakse taga kiusama ja taas hakkab levima keskaegne usuline sallimatus: "Talle anti meelevald anda vaimu metsalise kujule [pühapäeva puudutavate seaduste kehtestamine] …, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju [pühitsedes laupäeva, mitte pühapäeva] . Ja ta tegi, et kõik – pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad – võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk [neil, kes pühitsevad õiget hingamispäeva, ei ole lubatud osta ega müüa] , kas metsalise nimi või…“. Ilm. 13:15–17.

Mõned võtavad märgi "oma otsaette“ , sest nad on otsustanud hakata "uskuma valet“. Pauluse 2. kiri tessalooniklastele 2:11. Teised, kuigi nad on veendunud, et pühapäev ei ole õige hingamispäev, annavad samuti alla, sest muidu ei saa nad leiba teenida: nad võtavad märgi "oma paremale käele“ , mis sümboliseerib töötamist.

14. Kui eeltoodu on tõsi, siis peaksid olemas olema tõendid selle kohta, et paavstisüsteem tegutseb praegu USA-s pühapäeva propageerimise nimel ning et USA protestandid (kes on ajalooliselt olnud Rooma vastu) on muutnud oma suhtumist ja on nõus tegema paavstisüsteemiga koostööd seoses pühapäeva puudutavate seaduste kehtestamisega. Kas sellised tõendid on olemas?

Praegusel ajal on suurem osa protestantidest meelestatud paavstisüsteemi suhtes positiivselt, mistõttu paavstisüsteem on leidnud endas julgust agressiivselt võidelda pühapäeva puudutavate seaduste kehtestamise nimel:

"Kõik ameeriklased võiksid esitada palvekirja presidendile ja kongressile, et võetaks vastu föderaalseadus, vajaduse korral isegi põhiseaduse parandus, millega taas kord muudetaks (vale) hingamispäev üleriigiliseks puhkepäevaks.“ CATHOLIC TWIN CIRCLE, 25. aug. 1985, artikkel "Sacking Sunday“.

"Selles küsimuses on minu eelkäija, paavst Leo XIII,… öelnud, et pühapäevane puhkus on iga tööinimese õigus, mille riik peab talle tagama.“ Paavst Johannes Paulus II, DIES DOMINI, 31. mai 1998.

"Seepärast… püüdlevad kristlased loomulikult selle poole, et riiklikud seadused arvestaksid nende kohustusega pühapäeva pühitseda. Igal juhul sunnib südametunnistus neid veetma pühapäevast puhkust viisil, mis võimaldaks neil osa võtta armulauast, hoiduda töötamisest ja tegevusest, mis ei sobi kokku Jumala Päeva pühalikkusega…“ Paavst Johannes Paulus II, DIES DOMINI, 31. mai 1998.

"… Kristlased [kogu maailmas] peaksid saavutama selle, et pühapäevad ja kiriklikud pühad muudetaks riiklikeks pühadeks .“ Catechism of the Catholic Church, 2000. a. üldkasutatav viimane väljaanne, 2188. art.

Enamik USA protestantide juhtidest on valmis sõjakirve katoliiklastega maha matma:

"Ameerika protestantlike ja õigeusukirikute juhid, kes kohtusid reedel paavst Johannes Paulus II-ga, väljendasid heameelt esimese laiapõhjalise arutelu üle, mis kujutas endast verstaposti teel suurema ühtsuse poole… Ühinenud metodist (United Methodist) ja Lõuna-Carolina ülikooli religiooniuuringute osakonna juhataja reverend Donald Jones leidis, et tegu oli ‘selle sajandi kõige tähtsama oikumeenilise kokkusaamisega’. Kristliku kiriku (Kristuse jüngrite) (Christian Church (Disciples of Christ)) oikumeenilise tegevuse juht reverend Paul A. Crow Jr. Indianapolisest luges seda "uueks oikumeeniliseks ajajärguks“, mis avab tuleviku uksed, kus Jumal "muudab meid ühtseks.“ The Montgomery Advertiser, 12. sept. 1987.

Billy Graham : "Olen jõudnud järeldusele, et minu usulised veendumused on põhimõtteliselt samasugused kui õigeusklike roomakatoliiklaste omad.“ McCall’s, 1978. a. jaan. Pealegi nimetas ta paavst Johannes Paulust II "moodsa maailma silmapaistvaimaks usujuhiks“ . The Saturday Evening Post, 1980. a. jaan.-veebr. Paul Crouch : "Kustutan sõna "protestant“ isegi oma sõnavarast… Ma ei protesteeri millegi vastu... [kätte on jõudnud] aeg katoliiklaste ja mittekatoliiklaste ühinemiseks, et nad oleksid hingelt üks ja Jumalas üks.“ Telesaade "Praise the Lord“, Trinity Broadcasting Network, 17. okt. 1989. Robert Schuller : "Kätte on jõudnud aeg, mil protestandid peaksid minema oma karjase [paavsti] juurde ja ütlema talle: "Mida me peame tegema, et me saaksime koju tulla?“ Los Angeles Herald Examiner, 19. sept. 1987, usuküsimusi kajastaval leheküljel. David Wells : "Kui katoliiklus muutub tulevikus veelgi katoliiklikumaks, mida minu meelest on praeguse paavsti valitsusajal oodata, siis lähevad teoloogilised eriarvamused veelgi teravamaks, kuid meie liit katoliiklastega ilmaliku kultuuri vastu muutub veelgi tugevamaks. Näiteks mina olen sellisteks muutusteks valmis.“ Eternity Magazine, 1987. a. sept.

J. L. Packer : "Imepärased õpetussõnad Kristuse elu kohta on protestantlikus ja katoliiklikus kirikus kavatsuslikult ja eesmärgi poolest samasugused. Kas see ei ole kristlaste tuleviku jaoks tähendusrikas?“ Christianity Today, 22. juuni 1992.

Neal C. Wilson : "Kuigi seitsmenda päeva adventistide kiriku minevikus oli selline ajajärk, mil me olime selgelt roomakatoliiklaste vaadete vastu…, siis selline suhtumine… on nüüdseks seitsmenda päeva adventistide arvates leidnud oma koha ajaloo prügikastis.“  Neal C. Wilson , seitsmenda päeva adventistide üldkogu endine president, 1974.

15. Kuidas siis peaksin vältima endale metsalise märgi võtmist?

See on kõige olulisem küsimus. Jumal on oma lõputus armastuses hoiatanud meid metsalise kummardamise eest, et me seeläbi ei võtaks endale tema märki. Kui keegi võtab endale metsalise märgi, "siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata [armu andmata] on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis…, kes kummardavad metsalist [avaldab austust paavstisüsteemile pühapäeva pühitsedes] ja tema kuju [USA-d, kes jõustab pühapäeva puudutavaid seadusi] …, kes võtab endale ta nime märgi“ . Ilm. 14:10, 11 .

Need on väga tõsised sõnad, mis Jumal on öelnud. Tema viha on võrdne rikkumise ulatusega. Kui te pühitsete pühapäeva, milline komme on Saatanast ja mida levitab paavstisüsteem, valmistate end ette metsalise märgi vastuvõtmiseks. Saatan tahab pettuse teel viia võimalikult palju inimesi selleni, et nad pühitseksid hingamispäeva valel päeval. Muutmaks oma pettust täiuslikuks, langes ta valik pühapäevale, s.t. Kristuse ülestõusmise päevale, sest ta teadis, et enamik inimesi usuksid, et pühapäev on pühitsemiseks sobivam päev kui laupäev, sest sellisel juhul pühitsetaks Kristuse ülestõusmist. Kuid ainus võimalus metsalise märgi vastuvõtmisest hoidumiseks on keeldumine pühapäeva pühitsemisest, sest see päev ei ole Jumala poolt välja valitud. Jumal on pühaks määranud vaid ühe päeva ja selleks päevaks on laupäevane hingamispäev, mida pühitsedes pannakse teile peale "elava Jumala pitsat“ . Ilm. 7:2.

Kui tahate pühitseda Kristuse surma ja ülestõusmist, siis Piiblile vastavalt saate seda teha ristimise (üleni vettekastmise) teel. Vt. Pauluste kiri roomlastele 6:3–5. Vette minnes (olles maetud) tunnistate Kristuse surma, veest välja tulles (tõustes) tunnistate Kristuse ülestõusmist.

16. Mis aga saab neist miljarditest kristlastest, kes on aegade jooksul pühapäeva pühitsenud laupäeva asemel? Kas nad võtsid endale enese teadmata metsalise märgi? Ja mis saab neist kristlastest, kes praegusel hetkel siiralt usuvad, et pühapäev on Piiblis kindlaks määratud hingamispäev?

Minevikus on suurem osa kristlastest pühitsenud pühapäeva, arvates, et tegemist on Piiblis kindlaks määratud hingamispäevaga, ja ka tänapäeval on igas kirikus,kaasa arvatud roomakatoliku kirikus, tõelisi kristlasi, kes usuvad, et pühapäev on Issanda päev. Keegi neist ei ole selle eksimuse eest vastutav, sest neid ei ole lähemalt valgustatud. Arvestada tuleb sellega, et Jumal "sallib“ meie teadmatuse aegu. Vt. Apostlite teod 17:30. Meie üle otsustatakse selle alusel, millega meid on valgustatud. Kuid pärast pühapäeva puudutava seaduse üleüldist jõustamist on see küsimus kõigile selge ning siis võtavad kõik need endale metsalise märgi, kes astuvad Jumala käsust üle, allutamaks end pelgalt Rooma poolt antud eeskirjale.

Varsti seisab igaüks igavikulise tähtsusega valiku ees: kas täita Jumala või paavsti kümmet käsku. Kellel poolel olete teie?

17. Aga kuidas see mind puudutab? Miks ei võiks usuinimesed seda probleemi lahendada?

Jumala tõsine hoiatus Johannese ilmutuse raamatu 14. peatükis ei luba meil ükskõikseks jääda. Jeesus ütles: "Kes ei ole minuga, see on minu vastu.“ Luuka evangeelium 11:23. Jumala meelest võivad inimesed olla kas kindlalt tõe poolt või selle vastu. See hoiatus ei ole seotud konkreetsete isikute, klassilise staatuse, elatustaseme või usutunnistusega. See on suunatud kogu inimkonnale.

Me ei pea meelega siduma end pimeduse kuningriigiga, sattumaks selle mõjuvõimu alla. Piisab ka sellest, kui me ei seo end valguse kuningriigiga. Hinge igavest käekäiku puudutavates küsimustes ei tohiks kunagi jääda ükskõikseks. Jumal jälestab ükskõiksust usuasjades.

Erapooletus on Jumalale vastuvõetamatu, seepärast tuleb metsalise märgi vastuvõtmisest hoidumiseks pühitseda laupäeva isegi siis, kui pühapäeva pühitsemine on surmanuhtlusega ähvardava seaduse alusel kohustuslik.

18. Mida peaksin praktilisest seisukohast vaadates kõigepealt tegema, kui olen eeltooduga nõus?

Jumal soovib väga tugevalt seda, et teie vahel oleksid tõsised suhted. Tegelikult ta tahab, et oleksite tema poeg või tütar. Mõelge vaid, kuivõrd suur privileeg oleks olla Kuningate Kuninga ja Jumalate Jumala poeg või tütar. Teile on antud see ainulaadne võimalus, Jumal on valmis teid kõige kõrgemal viisil austama. Kuid ta ütleb teile: "Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega? 15 Mis kooskõla on Kristusel Beliariga või mis osa on usklikul uskmatuga? 16 Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega? Meie oleme ju elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud: "Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas. 17 Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist,“ ütleb Issand, "ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu 18 ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,“ ütleb Kõigeväeline Issand.“ 7:1 "Armsad, et meil nüüd on niisugused tõotused, siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses.“ Pauluse 2. kiri korintlastele 6:14–18; 7:1.

Selles olulises Piibli lõigus on välja toodud järgmised põhimõtted.

1. Jumal ei luba tõde vigadega lahjendada (isegi kui miski on 99% ulatuses tõene). Ainult Saatan segab tõde vigadega, et muuta oma pettus veelgi täiuslikumaks. Seega ei ole Jumalast ükski ususüsteem, mis sisaldab lisaks tõele ka vigu (näiteks pühapäeva pidamine Issanda päevaks). Sest "mis osadust [on] valgusel pimedusega?“ ; "Jumal on valgus, ja temas ei ole mingit pimedust.“ Pauluse 2. kiri korintlastele 6:14;Johannese 1. kiri 1:5. Tõde on 100% ulatuses tõene või see ei ole tõde. Inimeste õpetussõnadel või traditsioonidel ei ole siinkohal mingit tähtsust.

2. Jumalaga ühtsuse saavutamise poole püüeldes ei tohi inimene olla mingisuguse kiriku või ususüsteemi liige, mis on üles ehitatud Saatana vundamendile, s.t. tõe ja vigade segule. Eraldumine kujutab endast esimest praktilist sammu, mille võite astuda Jumala lapseks saamiseks ja oma Isa armastuse üle rõõmustamiseks.

Eraldumise kaudu saame Jumala poegadeks ja tütardeks. Me oleme mõistnud, et maailmas on ainult kaks ususüsteemi – üks on Jumala ja teine Saatana oma –, ning me oleme varmalt otsustanud katkestada kõik sidemed Saatana süsteemiga.

3. Kui jätate Saatana ususüsteemi seljataha, võite kaotada sõpru, sugulasi, mõjuvõimu, töö jne., ning seda teades kinnitab Jumal teile: "MA OLEN Kõigeväeline.“ See tähendab, et ta teeb heaks kõik selle, mille te kaotate. Jeesus lubab teile: "… ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud minu pärast ja evangeeliumi pärast ega saaks vastu nüüd, selsamal ajal sajavõrra maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde tagakiusamise kestelgi, ning tuleval ajastul igavest elu.“ Markuse evangeelium 10:29, 30.

4. Pärast seda, kui me oleme Saatana ususüsteemist vabaks saanud, võib Issand juhatada meid Püha Vaimu näol enesepuhastuse ja pattude eest hoidumise teele, nii et inimene ja Jumal saaksid vahetult teineteisega rääkida. Kuid Jumal tahab, et me alluksime talle ja teeniksime teda mitte sunni pärast, vaid vabast tahtest. Usu alustalaks on Jumala armastamine tänutundest selle eest, mida Jumal on teinud, muutes lepituse võimalikuks. Jumala teenimine hüvituse saamise lootuses või karistuse kartuses on asjatu.

19. Mida tähendab ‘lepitus Jumalaga’ ja milleks on seda vaja?

Kui Jumal lõi Aadama ja Eeva, olid nad täiuslikud nii iseloomu kui ka kalduvuste poolest ning nad elasid oma elu vastavalt Jumala seadusele. Et Jumalale allumine oleks nende jaoks loomulik, kirjutas Jumal nende südamesse kümme käsku. Samuti avaldas Jumal neile, et tema seaduse rikkumist karistatakse surmaga: "Sest patu palk on surm…“ Pauluse kiri roomlastele 6:23.Iga valitsus peab rakendama selgeid seadusi ja kindlaksmääratud karistusi seaduste rikkumise korral. Mõelge vaid, milline oleks maailm, kui kõik karistused ära kaotataks. Kas elu oleks ohutu sellises ilmas, kus seaduserikkujad ei peaks mingit karistust kandma?

Kui Jumal avaldas Aadamale ja Eevale oma seadused ning muutis selle järgimise nende jaoks loomulikuks, kirjutades seadused nende südamesse, ei võtnud ta neilt ära valikuvabadust. Jumal oleks võinud inimese luua ilma võimeta tema seadustest üle astuda ning sellisel juhul ei oleks inimesel olnud mingisugust moraalset vabadust, ta oleks olnud pelgalt masin. Ilma valikuvabaduseta poleks inimene Jumalale allunud mitte vabatahtlikult, vaid sunni pärast.

Kahjuks aga otsustasid Aadam ja Eeva teadlikult Jumala seadusest üle astuda ning seeläbi muutus patt Jumala ja inimese vaheliseks tõkkeks. Aadamat ja Eevat tuli Jumala seaduse rikkumise eest karistada surmaga. Nad pidid surema. Veelgi enam, varem nad kuuletusid Jumalale puhaste tunnete alusel, kuid pärast seda, kui nad olid otsustanud Jumala seadust rikkuda, muutusid nende puhtad tunded rikutuks. Siis hiilis nende südamesse tugev soov toimida vastupidiselt ja mitte kuuletuda Jumalale.

Mida oleks pidanud meie armastav Jumal tegema, kui ta nägi Aadama ja Eeva üleastumist? Kas ta oleks pidanud jätma nad tema seaduse rikkumise eest surema? Kas maa peal jätavad armastavad vanemad oma lapsed maha, kui nad ei ole vanemate sõna kuulanud? Või mis oleks veelgi kohutavam, kas Jumal oleks pidanud rikkumise korral kehtivast karistusest lahti ütlema, et Aadamale ja Eevale vastu tulla? Kas ükski taevane või maine valitsus jääks kestma ja õitseks ilma kindlaksmääratud karistusteta? Kindlasti mitte.

Lühidalt öeldes, kui Aadam ja Eeva oleksid pidanud oma üleastumise eest ise tasuma, oleks see kaasa toonud inimsoo lõpu. Või kui Jumal oleks uuesti loonud veel ühe Aadama ja Eeva, ei oleks olnud mingit tagatist selle suhtes, et nad ei otsusta oma eelkäijate viisil Jumalale mitte kuuletuda, mis oleks tähendanud seda, et kõik oleks uuesti otsast peale alanud. Siinkohal oli ilmselge, et rakendada tuli välist lahendust (väljastpoolt patuste maailma). Jumal oli selle taevaliku kava juba ammu enne tegeliku vajaduse esilekerkimist ette valmistanud.

Piiblis on kirjutatud, et Jumala kava puudutab "seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele“ . Pauluse kiri koloslastele 1:26. Kava sisaldas lahendust sellele probleemile, kuidas muuta inimsugu uuesti Jumalaga ühtseks ilma Jumala seadust või valitsusvõimu õõnestamata, sest Jumal vihkab pattu niisama tugevasti, kui armastab patustajat.

Lahendus seisnes selles, et patustajate tegude eest pidi keegi teine süütukene karistust kandma ning surmaga maksma. Selle surma kaudu oleks usklik patustaja saanud Jumalaga lepitatud, nagu ei oleks ta kunagi patustanudki, ning seeläbi ei oleks Jumala õiglustunne ja armastus inimsoo vastu olnud teineteisega vastuolus. Ilma karistust kandmata ei oleks inimene ja Jumal kunagi leidnud lepitust. Ja ilma lepituseta ei ole võimalik Jumalaga ühtseks saada ja temaga igavesti taevas koos elada.

Peale selle pidi patustajate eest surma mineja näitama inimestele, kuidas saaks maa peal ilma patustamata elada, nii et pidev lepitus Jumalaga saaks teoks. Sest mis mõtet on lepitusel, kui järgmisel hetkel uuesti pattu langetakse, nõudes uut lepitust? Ilmselgelt sisaldas Jumala kava lahendust sellele, kuidas inimene saaks patu üle võidutsedes elada! See tähendab, et kuigi Jumala seaduse rikkumise pärast kaotas Aadam paradiisi, on Isa seadusele kuuletudes ja patustajate eest surma mineja lunastavasse veresse uskudes võimalik paradiis tagasi võita.

20. Ma tahan olla Jumalaga lepitatud, ma tahan jätta patud oma elus seljataha. Mida pean ma kõigepealt tegema?

Te peate meeles pidama kahte olulist asja. Esiteks, uhke südamega püüeldakse lunastuse poole, kuid nii teie koht taevas kui ka teie valmidus lepituseks tuleneb patustajate eest surma mineja õigusest. Teiseks, Jumal ei saa lepitamiseks midagi teha seni, kuni te omaenda nõrkuses veendununa ja enesekindlusest täielikult vabanenuna annate end Jumala kätte.

Teie küsimusest aga selgub, et olete juba veendunud selles, et olete isiklikult patune. Te ei ole iseendaga rahul. Kõik, kes tahavad jõuda tagasi Jumala juurde, peavad esimese sammuna meelt parandama ja pattu kahetsema: "Parandage siis meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks…“ Apostlite teod 3:19. Me tunneme sageli kurvastust selle pärast, et meie kurjade tegude tagajärjed valmistavad meile ebameeldivusi. Aga see ei ole patukahetsus. Tõeline patukahetsus tähendab midagi enamat kui patustamise pärast kurvastamist. See tähendab kindlat lahtiütlemist kurjusest. Ilma ümberkujunemiseta ei ole tegelik meeleparandus võimalik. Kas aga saab inimene iseenesest meelt parandada? Samasugune vastus kehtib enda pattude andeks andmise või lunastamise korral. Meeleparandus ei ole sugugi väiksem Jumala kingitus kui andestus ja seda ei ole võimalik läbi teha, ilma et see hinge peale pandaks.

Kui inimese süda on patukahetsusest täielikult haaratud, allutades end Jumala Vaimu mõjule, hakkab patustaja mõistma Jumala püha seaduse ülevust. Ta tunneb uskumatut tungi elada puhtalt, pühalt ja pidevas rahus Jumalaga. Kui te iga päev püüate Jumalale järjest lähemale jõuda, "siis tuleb tema teie ligi“ , ning teie iseloom muutub aina tema oma sarnasemaks, kui jätate maha vanad patused kombed ja järgite Pauluse õpetust: "Ma suren iga päev.“ Jaakobuse kiri 4:8;Pauluse 1. kiri korintlastele 15:31.

21. Palun tutvustage veidi lähemalt seda surma minejat, kes tuleb väljastpoolt. Kas tema kaudu on tõesti võimalik maa peal elades pattu võita?

Eeltoodud missiooni edukaks elluviimiseks sobis ainult üks inimene. Ja selleks inimeseks ei olnud keegi teine kui Jumala Poeg. Miks sobis selle missiooni täitjaks just Jumala Poeg? Sest Jumala Poeg on kõikide asjade Looja: "Tema on nähtamatu Jumala kuju…, sest tema läbi on loodud kõik.“ Ja Jumala Pojal on kõik Jumala võimed ja oskused, sest ta on Jumala "olemuse kuju“. Kristuses on elu, mis on rohkem kui samaväärne kõikide inimeste omaga, kes eales sünnivad ja kellel on vaja, et ta sureks nende eest. Seega viib tema ohver ellu Jumala õigluse kõikide patustajate jaoks, kes võtavad enda peale ta surma, mis tuleb hellusest ja armastusest. Jumala Pojas "heldus ja tõde saavad teineteisega kokku, õigus ja rahu annavad teineteisele suud“. Ning et Jumala Poeg on Jumalaga võrdne, oli ta tõepoolest ainukene, kes oleks suutnud inimestele avaldada Jumala kauni palge ja lepitada nad Jumalaga.Pauluse kiri koloslastele 1:15, 16; Kiri heebrealastele 1:3; Psalmid 85:11.

Et see oleks saanud sündida ja et Jumala õiglus oleks ellu viidud, pidi Jumala Poeg enda peale võtma meie, pattulangenute inimloomuse, mis kallutas meid kurjuse poole: "Sest ega ta ometi hoolitse inglite eest, vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest!“ Ainult sellisel juhul oleks olnud õiglane, et Jumala Pojast saab meile täiuslik eeskuju: "… jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. "Tema ei teinud pattu…“ Ühelt poolt on ta oma jumalikkuse kaudu seotud Jumalaga ja teiselt poolt on ta oma inimlikkuse kaudu seotud inimestega. Seega ei oleks keegi teine peale Jumala Poja saanud kinkida meile lepitust: "Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud…“; "Kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega…“; "Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi…“ Kristus võttis enda peale inimloomuse koos kõikide selle nõrkustega, kuid siiski suutis ta elada ilma patustamata. Kristus kutsub ka meid üles elama just sellist elu, mille jooksul patu üle võit saavutatakse. Kiri heebrealastele 2:16; Peetruse 1. kiri 2:21, 22; Kiri heebrealastele 2:14; Pauluse 2. kiri korintlastele 5:19; Pauluse kiri roomlastele 5:10.

Jumal tahab, et ta lapsed oleksid täiuslikud, kuigi sellise täiuseni ei küüni ka kõige võimekamad inimesed: "Te olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!“ "… vaid saage pühaks kogu oma käitumisega, nii nagu on püha see, kes teid on kutsunud.“ "… et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve…“ "Taotlege… pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat…“ Kõik Jumala käsud on põhjendatud. Jumal ei nõua midagi, tegemata ühtlasi võimalikuks selle nõudmise täitmist. Matteuse evangeelium 5:48; Peetruse 1. kiri 1:15;Pauluse kiri filiplastele 2:15; Kiri heebrealastele 12:14.

Keegi ei ole sunnitud läbi kukkuma, kui ta soovib saavutada kristliku loomuse täiuslikkust. Kristuse poolt toodud ohvri kaudu on inimestele antud rohkem vahendeid kui vaja, selleks et kõik usklikud jõuaksid ihaldusväärse eesmärgini. Jumal kutsub meid üles püüdlema täiuslikkuse poole ja toob meile eeskujuks Kristuse. Oma inimlikkuses, mis muutus täiuslikuks pidevalt kurjusele osutatud vastupanu kaudu, näitas Kristus meile, kuidas Jumalaga koostööd tehes inimesed suudavad elu jooksul oma olemuse täiuslikkuseni viia. Seeläbi Jumal kinnitab meile, et ka meie suudame pattu võita.

Me täname Jumalat, kes "meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!“ Pauluse 1. kiri korintlastele 15:57.

22. Kuidas suutis Kristus elada selles rikutud maailmas ilma patustamata?

Keegi teine ei ole oma elus teinud nii palju tööd ja kandnud nii suurt vastutust kui Kristus, kuid sellele vaatamata nähti teda väga sageli palvetamas! Ta oli pidevalt Jumalaga ühenduses! Kristuse maapealset elu iseloomustavad järgmist laadi tähelepanekud: "Ja vara hommikul enne valget tõusis Jeesus üles, väljus ning läks tühja paika ja palvetas seal.“ "Temal aga oli viisiks minna tühja paika ja seal palvetada.“ "Aga neil päevil sündis, et Jeesus läks mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes.“ Markuse evangeelium 1:35; Luuka evangeelium 5:16; 6:12.

Kristuse jaoks oli katkematu ühendus Isaga hädavajalik. Ka meie peaksime tänapäeval samamoodi toimima. Kristus oli üks meie seast, tal olid samasugused vajadused ja nõrkused, ta oli täielikult Jumalast sõltuv ning seepärast otsis ta salajases kohas palvetades jumalikku jõudu, et ta suudaks edasi minna talle pandud kohustuste ja kannatuste teel. Ses patuses maailmas tegi Kristus läbi seesmisi heitlusi ja ta tundis hingepiinu. Olles aga Jumalaga ühenduses, sai ta oma muredest lahti, ilma et need oleksid ta enda alla matnud. Selles tegevuses leidis ta lohutust ja rõõmu. Inimesena pöördus ta anuvate palvetega Jumala trooni poole, kuni ta inimlikkus paisus jumalikust jõust, viies temas kokku nii inimlikkuse kui ka jumalikkuse. Ta oli pidevas ühenduses Jumalaga, mis andis talle jõudu elada ilma patustamata. Seda võite teha ka teie.

Meie kõigi ees seisab suurepärane võimalus olla nagu Kristus, järgides Jumala seaduse kõiki põhimõtteid. Kuid üksinda ei saa me sellega hakkama. Me saame muutuda pühaks ainult siis, kui me kogu aeg harjutame end allutama Püha Vaimu piiravale mõjuvõimule. Kristus annab meile jõudu, et me saaksime vigadest vabanemise teekonnal endale kindlaks jääda. Saamaks üle meie loomuses peituvatest nõrkustest, peame pidevalt palves pöörduma Kristuse poole, sest ka Kristus ise oli pidevas ühenduses oma Isaga. Nõrkustest vabanemise protsess on aeganõudev. Päev-päevalt peame tegema Jumalaga koostööd, pingutades sihikindlalt selle nimel, et omandaksime õiged harjumused. Kristus annab meile meeleldi jõudu ja õnnistuse, mis on vajalik meid ründava kurjusega võitlemiseks.

23. Kas te väidate, et uskudes Kristusesse, aga ise pingutamata ei ole võimalik patuga pidevalt võidelda? Kas ma ei võiks lihtsalt Kristusesse ja tema tegudesse uskuda ning sellest piisaks, et saada päästetud?

Igaüks, kes võtab vastu Kristuse kui enda Päästja, saab eesõiguse olla samasugune kui Kristus. Kuid neid, kes jäävad ootama, et nende loomus muutuks kui nõiaväel ilma ise sihikindlalt selle nimel pingutamata, ootab ees pettumus. Peame olema valvel, et meie vanad kalduvused taas mõjule ei pääseks, mispuhul vaenlane suudaks meid oma võrku püüdes uuesti endale allutada. Me peame töötama selle nimel, et valmistaksime "endile päästet kartuse ja värinaga! Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt.“ Pauluse kiri filiplastele 2:12, 13.

Kristus ei andnud meile mingisuguseid tagatisi selle kohta, et täiusliku loomuse saavutamine on lihtne. Õilsat ja terviklikku loomust ei pärita. See ei lange meile juhuslikult sülle. Õilis loomus tuleb isiklike pingutuste abil välja teenida, toetudes Kristuse voorusele ja jõule. Jumal annab meile oskused ja vaimujõu, meie kujundame välja oma loomuse. Selleks tuleb iseendaga karmilt ja sihikindlalt võidelda. Omaenda pärilike kalduvustega tuleb ikka ja aina sõdida.

Me peame iseennast põhjalikult kritiseerima ega tohi alles jätta mitte ühtegi sobimatut iseloomujoont. See võib vahel osutuda väga valuliseks ja heidutavaks tegevuseks, sest nähes endas puudusi, jääme neid vaatama, kuigi peaksime hoopiski vaatama Jeesuse poole. Aga igaüks, kes astub sisse Jumala linna taevaväravast, on võitja, sest tema suurimaks saavutuseks on eneseületamine.

Ärgu keegi öelgu, et ma ei suuda heaks teha oma iseloomu puudusi. Sellisele järeldusele jõudmine tähendab kindlat loobumist igavesest elust. Võimetus peitub igaühe enda tahtejõus. Tegelikud raskused tulenevad rikutud südamest ja soovimatusest end Jumalale allutada.

Issanda kõrval kõndides on ülisuure tähtsusega temale kuuletumine. Uskliku kaks olulisemat omadust on Jumala käskude täitmine ja usk Jeesusesse. Vt. Johannese ilmutus 14:12. Seega vaid Kristusesse uskumisest ei piisa. Kui sellest piisaks, siis pääseks ka Saatan ise taevasse, sest kirja on pandud, et "ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust“ . Jaakobuse kiri 2:19.

Näiteks miks visati Aadam ja Eeva Eedeni aiast välja? Neil ei olnud ju mingeid raskusi Jeesusesse uskumisega, sest Jumal ise käis nendega rohuaias sinna ja tänna, kui päev viluks läks. Vt. 1. Moosese raamat 3:8. See, mille eest nad nii kallist hinda pidid maksma, oli sõnakuulmatus. Kas siis meie teod päästavad meid? "... siis ta päästis meid – mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda…“ Pauluse kiri Tiitusele 3:5. Me ei pea seadusest kinni mitte selleks, et meid päästetaks. Kristus ütles, et tema järgijatele on kümne käsu täitmine kui viljade kandmine.

Seadus kinnitab seda, et meile on vaja Päästjat. Seadus on kristlase jaoks kui peegel, milles me näeme veelgi selgemini oma puudusi. Vt. Jaakobuse kiri 1:23–25. Tänu sellele mõistame, et me ei suuda saada täiuslikuks ilma Kristuseta. Kuid ainult seadusest ei piisa meie päästmiseks. Mõelge näiteks sellele, et kui te kukute poriloiku, siis peegli ees seistes näete oma määrdunud välimust. Kas peegel saab teid uuesti puhtaks teha? Ei saa. Peeglist näete ainult seda, et teil on vaja end puhastada.

24 . Kas see on tõepoolest võimalik, et kui ma usun Kristuse jõusse ja võitlen väsimatult oma isiklike puuduste vastu, siis muutub mu loomus täiuslikuks?

Taevased inglid on igaühega, kes püüdleb oma loomuse täiustamise poole. Kõigile neile, kes sellega tegelevad, ütleb Kristus, et ma olen teie paremal käel teie abistamiseks, "sest minust [Jeesusest] lahus ei suuda te midagi teha“. Johannese evangeelium 15:5. Pidage seda meeles. Olgem ustavad kui teenrid, nii et ükski kiusatus ei saaks meid hukka viia. Ärgem valmistagem talle pettumust, kes ta armastas meid nii palju, et andis oma elu meie pattude eest.

Kui olete eksinud, siis saate sellest kindlasti üle, mõeldes neile eksimustele kui hoiatustele. Seeläbi muudate allajäämise võiduks, valmistades meelehärmi vaenlasele ja tõstes Päästja au sisse. Siis, kui teie tahe on kooskõlas Jumala tahtega, muutub see kõikvõimsaks.

25. Nüüd ma mõistan, kui tähtis on metsalise, tema märgi ja tema kuju kindlakstegemine, sest kui mind pettuse teel meelitatakse Jumala seadust rikkuma, ei ole võimalik täiuslikkust saavutada. Mida ma peaksin nüüd tegema?

Nüüd me teame, et pühapäev on paavstisüsteemi (metsalise) märk ja et Saatan muudab peagi võimatuks Jumala seitsmenda püha puhkepäeva pühitsemise, lastes USA-s kehtestada pühapäeva puudutavad üleüldised seadused. Meie peaksime hingamispäeva õigel päeval pühitsema (harjutades juba praegu, mil ajad ei ole veel liiga rasked) ja rääkima tõde teistele, et me võidaksime enda poole nii palju hingi kui võimalik.

Käsk on antud: "Hüüa täiest kõrist, ära peatu, tõsta häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine…“ Mitte paganaid, vaid neid, keda Issand peab "oma rahvaks“, tuleb üleastumiste eest laita. Sellele lisaks on kirjutatud järgmist: "Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust.“ Jesaja 58:1, 2 .

Siinkohal kirjeldatakse inimesi, kes arvavad, et nad on õiglased, ja kellest jääb mulje, et nad tunnevad suurt huvi Jumala teenimise vastu. Kuid Jumal hurjutab neid karmilt noomides, sest nad tallavad jumalikud eeskirjad jalge alla.

Prohvet Jesaja ütleb meile, millist eeskirja on rikutud: "… sind nimetatakse "lõhutud müüride parandajaks“… Kui sa hingamispäeval seisatad ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks ja Issanda püha päeva austusväärseks ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu, siis sa tunned rõõmu Issandast…“ Jesaja 58:12–14.

See puudutab meid kõiki. Jumala seaduse müür lõhuti, kui roomakatoliku kirik muutis ära hingamispäeva pühitsemise päeva. Kätte on jõudnud aeg see jumalik tava taastada. Lõhutud müür tuleb parandada. Meie oleme otsustanud asuda seda müüri parandama. Kas ka teie tahaksite hakata lõhutud müüri parandajaks?

Kas te tahate pühitseda laupäeva, jättes oma töö tegemata, otsimata omakasu, kõnelemata tühje sõnu Issanda hingamispäeva pühade tundide jooksul?

26. Jah, see oleks mulle suur au, kui võiksin parandada Jumala seaduse lõhutud müüri. Ma ei tea ühtegi kirikut, kus hingamispäeva tõeliselt pühitsetaks, järgitaks ainult Piiblit ja paljastataks paavstisüsteemi. Kus ma peaksin siis Jumalat kummardama?

Ärge tundke muret, te ei ole ainus inimene, kes selle probleemi ees seisab. Antud projekti kaasatud inimesed on olnud täpselt samasuguses olukorras. Me pidime lahkuma oma kirikutest pärast seda, kui avastasime, kui vähe neis kirikutes tõde armastatakse. Isegi kui mõnes kirikus väidetakse, et nad pühitsevad tõelist hingamispäeva, siis on tegemist silmakirjaliku jutuga. Nad pühitsevad hingamispäeva vaid siis, kui see on võimalik või sobilik. Kui hingamispäeva pühitsemist takistatakse, siis vabastavad need kirikud oma liikmed kohustusest seda teha. Kuid Piiblis on kirjutatud, et "Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“. Apostlite teod 5:29.

Varsti muudab Saatan üleüldiste pühapäeva puudutavate seaduste kaudu Jumala teenimise kuriteoks. Me peame olema valmis selleks, et hingamispäeva pühitsemise eest hakatakse meid pidama kurjategijateks, selle asemel et me inimeste poolt tehtud seadusi järgides oleksime süüdi Jumalale mittekuuletumises. Peagi seisab kogu inimsugu maa peal samasuguse dilemma ees: kellele ma peaksin kuuletuma, inimese või Jumala sõnale? Meie oleme valinud Jumala sõna, hoolimata meile avaldatavast survest või meile määratavatest karistustest, sest meie tahame pääseda taevasesse kuningriiki.

Et me aga lahkusime kirikust ja ütlesime lahti usutunnistusest, mis ei vastanud Jumala tõele, hakkasime Jumalat kummardama oma kodudes, püüdes sugulastele, sõpradele ja naabritele tõde selgitada, kuni me moodustasime väikesed usklike rühmad. Seega võime osutada järgmisele Kristuse lubadusele: "Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel.“ Matteuse evangeelium 18:20.

Me kinnitame teile, et pärast seda, kui me Jumala käsule alludes (vt. 18. küsimus) kirikust eraldusime ja valeusust lahti ütlesime, on meile osaks saanud vabadus ja vabanemistunne: "… ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.“ Johannese evangeelium 8:32. Jagage meie rõõmu ja otsustage eralduda, saades Jumala pojaks või tütreks: "Võitja pärib selle kõik…“ Ilm. 21:7.

-----------------------

Me palvetame, et teiegi otsustaksite hakata Jumala seaduse lõhutud müüri parandajaks ja asuksite päästma kõiki soovijad maailma enda alla haaranud pettuse võrgust. Maailma jaoks on kätte jõudnud viimane võimalus, sest peagi on käes meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse teine tulemine. AAMEN.

Kõik Piibli tsitaadid pärinevad 1999. aastal Eesti Piibliseltsi poolt Tallinnas välja antud Piiblist.

Kui soovite, et teile saadetaks pehmekaaneline raamat "Suur võitlus“ (The Great Controversy), kus antud artikli teemat veelgi üksikasjalikumalt käsitletakse, või "Ajastute igatsus“ (The Desire of Ages), kus kirjeldatakse Jeesuse elu, võtke palun meiega ühendust järgmisel veebiaadressil: www.worldslastchance.com.